5. Biojäätmed

Eestis tekkis 2022.a keskmiselt 378 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta aastas. Sellest 107 kg olid biojäätmed - päris suur osa. Biojäätmed on sellised jäätmed, mis lagunevad ka looduses loomulikul teel bakterite ja seente ning teiste mullaelanike abil. 

Biojäätmed on kõik need biolagunevad orgaanilised jäägid, mis tekivad meie igapäevaelus — alates köögiviljade koortest, toidujääkidest ja kohvipaksust kuni haljastusjäätmeteni nagu niidetud muru või puulehed. 

BIOJÄÄTMEDETE HULKA KUULUVAD

1. aia- ja haljastusjäätmed (näiteks niidetud muru, puude lehed, üles kitkutud umbrohi, lõikelilled, hekipügamise jäägid)
2. kodus ja toitlustuses ning tööstuses tekkivad toidu- ja köögijäätmed (näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, kalaluud, kondid, muna- ja pähklikoored, kohvi- ja teepaks koos paberist filtriga).
3. Biojäätmetega koos võib koguda ka teisi biolagunevaid jäätmeid nagu salvrätid, majapidamispaber, määrdunud papp ja paber.

Biojäätmete eraldi kogumine on väga oluline, sest muidu suunduvad need segaolmejäätmete hulka ning kaotavad oma suure potentsiaali toorainena. Eraldi kogutud biojäätmetest saab kompostimise teel valmistada mullaviljakust parandavat komposti või kääritamise teel biogaasi ja digestaati (väetiseks). 

MIS SAAB BIOJÄÄTMETEST?

Kui teil on oma aed, saab eraldi kogutud biojäätmeid komposteerida koduses kompostris. Järgmise videoga julgustab Eesti Kliimaministeerium kompostimist proovima, sest päris metsa ei lähe kompostimine kunagi. Vahel vajab aga komposti "retsept" veidi kohendamist. Näiteks kui meil midagi valesti läheb, siis annab sellest märku näiteks ebameeldiv lõhn või liigne niiskus. Kompostimise kohta jagab näpunäiteid Eesti Maaülikooli professor Mait Kriipsalu.

Loe ka Tartu loodusmaja lehelt juhiseid, kuidas valmistada korralikult komposti

Komposteerimine toimub paljude elusorganismide - bakterite, mikroorganismide, seente ja vihmaussid kaasaabil.

Kodus või koolis võib sisse seada ka vermikompostri. 

Eesti regulatsioonid nõuavad biojäätmete liigiti kogumist ja kompostimist või taaskasutamist juhuks, kui kompostimine kodus ei ole võimalik. Sel juhul tuleb biojäätmeid koguda liigiti eraldi mahutisse. Ka jäätmevedaja poolt ära viidud biojäätmetest tehakse komposti või biogaasi.

TOIDUJÄÄTMED - need ei ole vaid biojäätmed, vaid hoopis laiem probleem

Kas oled mõelnud sellele, et toitu ära visates raiskad ka toidu tootmiseks kulunud ressursse ja raha? ÜRO Keskkonnaprogrammi raporti kohaselt visatakse kogu maailma kodumajapidamistes iga päev ära miljard söödavat toidukorda. Probleem puudutab ka Eestit. Eesti kodumajapidamistes moodustab toidukadu ehk raisatud toit toidujäätmetest peaaegu poole. 

Viide: Toidujäätmete vältimise püramiid, Keskkonnaministeerium

Toidukao vähendamisele on pühendatud veebilehekülg TARBI TOITU TARGALT

Rohkelt infot, nippe, soovitusi ja lisamaterjale toidukao vähendamiseks leiate Eesti Kliimaministeeriumi lehelt