11. TEKSTIILIJÄÄTMED

Tekstiilijäätmed on kõik riided, jalanõud, kodutekstiilid (nt voodipesu, rätikud, kardinad) ja muud kangast esemed, mis on kasutuskõlbmatud või mille omanik ei soovi neid enam kasutada.

Tekstiilid ei lagune kiiresti – näiteks sünteetilised materjalid võivad looduses püsida kümneid kuni sadu aastaid. Samuti sisaldavad paljud tekstiilid segakiude (puuvill + polüester), mis teeb nende ringlussevõtu keerulisemaks.

Sellepärast ongi tekstiilijäätmete vähendamine ja eraldi kogumine ülioluline samm.

Tekstiilide keskkonnamõju
Riided jt tekstiilitooted on üks olulise mõjuga tarbimisvaldkond. Näiteks ühe T-särgi tootmiseks kulub umbes 2700 liitrit vett –  sama palju, kui inimene joob ligi 2,5 aasta jooksul. Samuti koormavad keskkonda puuvilla kasvatamisel kasutatavad pestitsiidid, kasvatamisel, töötlemisel ja transpordil kuluv kütus ja tekkivad heitgaasid. Seda kõike on ilmelt rohkem, kui me ühe lihtsa T-särgi puhul arvata oskame.  

Kiirmood on oluliselt suurendanud riiete tootmist ja kasutusjärgset äraviskamist. Eestis tekib aastas kokku umbes 18 tuhat tonni tekstiilijäätmeid. See tähendab, et üks Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt 14 kg tekstiilijäätmeid.

The Fast Fashion Problem - Behind the News

Eesti elanikud tarbivad igal aastal elaniku kohta umbes 12 kilogrammi uusi rõivaid. Tegelik tarbimine võib olla isegi kuni 20 protsenti suurem, kui lisada ostud välismaalt. Samas on positiivne trend, et üha enam eelistatakse kasutatud rõivaid ja kodutekstiile – neid tarbitakse umbes 3 kilogrammi ühe elaniku kohta aastas.

Tekstiilijäätmete eraldi kogumine aitab säästa ressursse, vähendada prügilasse jõudvat materjali ja anda riietele uue elu.

Eestis koguvad tekstiili eraldi mitmed organisatsioonid: Uuskasutuskeskus, Humana, TexCycle, ning kohalikud omavalitsused on alates 2025. aastast korraldanud tekstiilijäätmete liigiti kogumise. 

Heas korras riided tuleks suunata kindlasti taaskasutusse: anda edasi noorematele sugulastele-tuttavatele, müüa internetis või viia taaskasutuspoodide või abistavate organisatsioonide kogumiskastidesse.

Väärtusetud või katkised tekstiilid suunatakse tööstuslikku sorteerimisse, kus need saavad uue elu:
lapimaterjal (trass),
isolatsioon,
tööstuslik täitematerjal,
kiudude taastootmine.

Mida saan mina teha?

• osta kvaliteetseid riideid, mitte kõige odavamaid – need kestavad kauem
• eelista looduslikke materjale ja ühest toorainest valmistatud materjale
• puuvilla puhul jälgi märgiseid: OEKO-TEX®
• ära osta kiirmoodi impulsiivselt
• laena, jaga või vaheta riideid sõpradega, korralda koolis taaskasutuslaat
• paranda riided enne äraviskamist (nööp tagasi, väike õmblus, paranduskleebis)
• vii kasutamata riided Uuskasutuskeskusesse, Humanasse või kohalikku turvakodusse
• kulunud tekikotte, käterätte jm koguvad ka loomi abistavad organisatsioonid
• kui riie on katkine ja mittesobiv kandmiseks → vii tekstiilikonteinerisse, ära pane olmeprügisse