1. Mida teha jäätmetega? Mis on jäätmehierarhia

Kui looduses ringi vaadata, siis näeme, et seal jäätmeid ei teki – kõik kasutatakse kuidagi uuesti ära. Meil, inimestel, on aga teisiti. Igapäevaelus tekib pidevalt asju, mida nimetame jäätmeteks. Jäätmed on asjad, millest inimesed tahavad lahti saada, sest need on kas ära kasutatud (nt tühi pakend), katki (nt katkine pastakas) või lihtsalt ei ole enam vajalikud (nt vanad riided).

Aga – kas kõik jäätmed on prügi? Või saab neist midagi uut teha? Mis vahe on üldse prügil, jäätmetel ja toorainel? Pane tähele – me ei räägi ainult „suurtest probleemidest“. Me räägime sinust ja sellest, kuidas väikesed asjad igapäevaelus võivad olla osa suurest pildist.

Kus tekivad jäätmed?

Suurem osa jäätmetest tekib tootmises. Eestis on valdav osa põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega  seotud jäätmed (80%), muud tööstusjäätmed (8%), ehituses tekkivad jäätmed (8%). Jäätmeid tekib ka põllumajanduses ja toiduainetööstuses, aga ka tervishoiuasutustes, juuksurisalongides ja teistes teenindusvaldkonna ettevõtetes ja tegelikult igal pool. Meie osa on eelkõige see ülejäänud 4% ja siin saame ise oma otsused teha.

Jäätmekäitlus on oluline osa keskkonnahoiust ja ringmajanduse edendamisest. Eestis kogutakse ja käideldakse igal aastal märkimisväärne hulk erinevat liiki jäätmeid, mille õige töötlemine aitab vähendada keskkonnamõju ning suunata ressursse tagasi majandusse.

Loe lähemalt Keskkonnaportaalist, milliseid jäätmeid ja kui palju Eestis tekib

Jäätmehierarhia

Jäätmekäitlus põhineb jäätmehierarhial, mis kehtestab prioriteetide järjekorra jäätmetega tegelemiseks – eelistada tuleb hierarhias kõrgemal olevaid lahendusi ning eelkõige jäätmetekke vältimist. Jäätmetekke vältimisele järgnevad jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt ehk jäätmetest uute toodete ja materjalide valmistamine. Ringlussevõtule järgneb muu taaskasutus (näiteks energia tootmine). Prügilasse ladestamine on kõige vähem eelistatud lahendus. Jäätmehierarhia põhimõte on viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikeseks. Ringmajanduse puhul on viidud jäätmeteke miinimumini ning ressursse hoitakse võimalikult kaua ringlemas

Viide: Kliimaministeerium

Jäätmehierarhia astmed

Jäätmete vältimine (ennetamine)
→ Parim viis jäätmete vähendamiseks on neid üldse mitte tekitada. Näiteks: ostame vähem ja teadlikumalt, valime kvaliteetseid ja korduskasutatavaid tooteid, ei võta asjatult pakendeid.

Taaskasutus (korduvkasutus)
→ Esemeid kasutatakse uuesti samal eesmärgil, ilma neid ümber töötlemata. Näiteks: anname riideid teisele inimesele, kasutame klaaspurki uueks hoidmiseks, parandame katkise eseme.

Ringlussevõtt (materjalina taaskasutus)
→ Jäätmed töödeldakse ümber uueks tooraineks. Näiteks: sorteeritud paber, plastik ja metall lähevad tehasesse ning neist tehakse uusi tooteid.

Energiakasutus (energiatootmine jäätmetest)
→ Põletatakse jäätmeid, et toota energiat, kuid materjal kaob. Näiteks: põletatavad pakendid, mis ei sobi ringlusesse, muudetakse soojuseks või elektriks.

Käitlus (ladestamine, põletamine ilma energiata)
→ Viimane valik – jäätmed viiakse prügimäele või põletatakse ilma energiat kasutamata. Näiteks: segaprügi, mida ei saa enam taaskasutada.

Miks see oluline on?

Kui me keskendume järjest kõrgemal tasemel olevatele tegevustele (vältimine, korduvkasutus, ringlussevõtt), hoiame ressursse kokku, vähendame saastet ja loome tulevikku, kus materjalid liiguvad ringina.
Mida rohkem jääb jäätmeid püramiidi alumistesse tasemetesse (nt põletamine, ladestamine), seda suurem on mõju kliimale, loodusele ja energiakulule.

Kas tead, mis erinevus on ringlussevõtul, taaskasutamisel ja ringmajandusel?

• Ringlussevõtt on jäätmeks muutunud materjalidele uue elu andmine, mille käigus jäätmematerjal töödeldakse tooteks, materjaliks või aineks. Näiteks jäätmeteks muutunud plastpakenditest on võimalik toota tohutul hulgal uusi tooteid  –  pudeleid, karpe, torusid, fliismaterjali jne. 
• Taaskasutamine hõlmab nii ringlussevõttu, sh korduskasutuseks ettevalmistust, kui ka jäätmete kasutamist tagasitäiteks ja põletamist, kasutades ära saadud energia.
• Ringmajandus on majandusmudel, mis keskendub ressursside tõhusale kasutamisele ja jäätmetekke vähendamisele. Tooted, komponendid ja materjalid hoitakse nende kõige suurema kasuliku väärtuse juures.

Viide: Keskkonnaportaal

Mida saan mina teha?

Mõtlen enne ostmist – kas mul on seda vaja?

Valin korduvkasutatavad asjad (pudel, karp, topsi kaasas kandmine).

Annan kasutuseta asjadele uus elu: annetan, müün, vahetan.

Sorteerin jäätmeid õigesti – iga kord moodustab väike tegu suure mõju kokku.

Jäätmeseadus kohustab nii eraisikuid kui ettevõtteid rakendama iga tegevuse juures kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. Samuti on kohustuslik kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärust ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. 

Veel mõtteainet: Tallinna Ülikooli Ühe Minuti Loeng: jänese õhkamine ehk mis maksab meie igapäevane prügi? Marju Kõivupuu